küsimustik küsib, kuidas me välistame lapseriigi esinemise meie tarnijate juures

Lastetöö: mitte garantii, vaid poliitika ja käitumiskoodeks vastusena

Garantii nõudmine ei ole praktikas sõnasõnaliselt vastava: ükski ettevõte ei saa välistada, et ahela mingis sügavuses midagi valesti läheb. Seetõttu tegelikult testivad enamik küsimustikest mitte garantiid, vaid protsessi: kas ettevõttel on poliitika, mis välistab lastetöö, kas see poliitika on tarnijatele edasi antud, ja kas on viis signaalide vastuvõtmiseks. See on kooskõlas inimõigusi käsitlev poliitika tarneahelasga, kus lastetöö on tavaliselt üks nimetatud riskidest kõrval näiteks sundtöö või alapalga.

Kui sul sellist poliitikat eraldi kirjutatud pole, siis on vastus tavaliselt "ei" või "osaliselt" — ära täida seda, mis pole olemas. Paljud ettevõtted lahendavad seda praktikas oma tarnijate käitumiskoodeksi kaudu: seal on tavaliselt miinimumvanus või viide ILO-lepingutele ja tarnijad selle alla kirjutavad. Kui sul sellist käitumiskoodekit pole, siis on see reaalne vastus sellele küsimusele, mitte puudus, mida sa peaksid varjama. Kolmas element, mis sageli oluline on, on kuritarvitamiste teatamiskohus: ilma signaalide vastuvõtmise viisita on "me välistame selle" raske põhjendada.

Alus: VSME-moodul enda töötajate ja ahela kohta

EFRAG VSME-põhimoodul nõuab väikeettevõtetelt teatada tööolud enda töötajate juures ja vajaduse korral ahela riskidest — lastetöö nimetatakse siin tavaliselt tähelepanu juhise punktina kõrval sundtööga. CSRD (direktiiv 2022/2464) on EU-direktiiv, mis annab sellele aruannekavale suurematele ettevõtetele seadusliku aluse; väiksematele tarnijatele jõuab küsimus sageli kaudu, kuna nende klient vajab seda teavet oma ahela-aruandluseks. Konkreetne tõend, mida ostja siin otsib: kirjalik käitumiskoodeks, viide vanusepiiridele ja võimalik audit- või kontrollimehanism tarnijate juures riskiriikides.