Kas viimase kahe aasta jooksul on toimunud andmete rikkumine, mis tuli teatada?

Jah/ei andmelekkele on harva võimalik korraga tõendada

See küsimus ei küsi, kas kunagi midagi läks valesti, vaid kas toimus andmeleke, mida tuli teatada — see on vahetapidine samm. Lek, mida märgati siseselt ja korraldati ära ilma teaatamispliiusi, on teistsugune kui lek, mille kohta teavitati järelevalveasutust ja võimalusel mõjutatud isikuid. Vastus "ei" on seega võimalik anda ainult juhul, kui oled kindel, et teaatamiskohustuslik juhtum ei olnud, mitte ainult et sul sellest mälu ei ole. Vastus "jah" nõuab järgneva küsimuse vastaamiseks: millal, mida teatati ja kellele.

Praktikas on see üks küsimusi, kus vastus võib teiste täitmiskordade vahel muutuda, kuna periood "viimase kahe aasta jooksul" nihkub kaasa. Lek, mis toimus kaks aastat ja üks kuu tagasi, ei kuulu sel aastal enam selle alla, samas kui eelmisel aastal veel arvestati. Seetõttu pole see vastus, mille määrate korra ja siis jätate alles: dossee peab igal korral uuesti kontrollima, kas mingi periood kaob või lisandub. Kes seda teemat sagedamini täidab, tunneb ära ka seotud küsimuse sisemise kanali kohta juhtumeid teatavate töötajate jaoks: mõlemad küsimused kontrollitavad mitte ainult seda, kas midagi on olemas, vaid ka seda, kas protsess tõepoolest kasutati.

Kust see pärit on: mitte mingit konkreetset artiklit, vaid korduvat kontrollpunkti

See küsimus ei pärit konkreetsest artiklist, mis Suppliale kaasa anti; ta kuulub andmete töötlemise küsimuste laiem kategooriasse, kõrval küsimustega nagu kas ettevõte kannab andmete töötlemise tegevuste registritSelle vastuse allikas asub seega mitte välise määruse juures, vaid ettevõtte omaenda juhtumite registris: kirjapanekus sellest, mis juhtus, millal ja kas teatamine läks välja. Ilma selle sisese tõendita pole alust "ei" kinnitamiseks, ja pooleli täidetud registriga pole ka alust "jah" täielikult põhjendamiseks.