pank küsib meie ettevõtte emakapitali omanikke, kuidas ma seda täidin

UBO-küsimus tuleneb panga kliendikontrolli protseduuri andmetest, mitte äriregistrist

Pank esitab selle küsimuse oma kliendikontrolli kohustuse alusel, ja see tähendab, et vastus koosneb kahest tasandist. Esimene tasand on ametlik registreerimine: kes on UBO-registrisse registreeritud, mis on äriregistri osa. Teine tasand on see, mida pank ise soovib: kontrollistruktuuri kirjeldus, sageli organisatsioonikaardi kujul, ja mõnikord selgitus, kui UBO-l on osakaal 25%-piiri kohal või all. Mõlemad tasandid peavad üksteisega kokku langema — pank, kes näeb registri ja sinu enda esitamise vahel lahknevust, küsib sellekohta peaaegu alati järelküsimusi.

Täida seetõttu mitte ainult nimesid, vaid ka alust, millal keegi on UBO: aktsiaomand, hääletusoigus või tegelik kontroll muul teel. Kui struktuur käib mitme vahepealse holdingu kaudu, on skemaatiline esitus sageli kiirem kontrolls kui jooksev tekst. Kui oled dossieesse juba salvestanud kes on ettevõtte lõplikud tegelikud kasusaajad, siis on see tavaliselt vaid andmete ülevõtmine ja viimase muudatuse kuupäeva kontrollimine. Pane samale küsimustikule tähele ka eraldi küsimust poliitiliselt märkimisväärse isiku kohta — kas juht või huvitatud isik on PEP on sageli eraldi nummerdatud, kuid kuulub samasse kliendikontrolli plokki ja jäetakse kergesti märkamata.

Alus: Rahapesust ja terrorismi rahastamisest kõrvalehoidumise seaduse (Wwft) kliendikontroll plus Äriregistri seadus 2007

Panga kohustus UBO-de kohta küsida tuleneb Rahapesust ja terrorismi rahastamisest kõrvalehoidumise seadusest, mis nõuab klientide kontrolli ärisuhete alustamisel; UBO-de ametlik registreerimine ise on reguleeritud Äriregistri seaduse 2007 kaudu. Need on kaks erinevat regulatsiooni kahe erineva eesmärgiga — üks kohustab panka küsimusi esitama, teine kohustab ettevõtet registreerima — ja see selgitab, miks vastused peavad üksteisega kokku langema, kuid ei tulene samast allikast.