miks esitab pank hoopis teistsuguseid küsimusi kui kindlustusandja, kui see käib sama asja kohta

Pank vaatab rahapesustamisriski, kindlustaja krediitriski

Pank ja kindlustaja esitavad erinevaid küsimusi, kuna nad peavad seaduse alusel midagi muud uurima. Pank peab tegema kliendikontrolli Rahapesustamisest ja terrorismi rahastamisest kõneleva seaduse alusel: kes on ettevõte, kes on lõpliku saaja, kust raha pärineb, ja kas on olemas kõrgendatud rahapesustamis- või terrorismi rahastamisrisk. See selgitab küsimusi vara päritolukohta, sanktsioonide nimekirjade ja poliitiliselt silmapaistvate isikute kohta. Kindlustustavajal ei ole tavaliselt sama seaduslik kohustus, vaid ta küsib peamiselt finantsseisundi kohta: krediidireiting, makseisik ja aastaaruanded, kuna need määravad, kas poliisat saab vastu võtta ja millistel tingimustel.

See erinevus eesmärgis selgitab ka seda, miks sama vastus näeb igal portaalil erinev välja. Pank küsib sageli UBO-struktuuri enda kohta protsentide ja kontrollvõimuga; kindlustaja küsib pigem selle tulemuse kohta, nagu kas PEP on seotud. Mõlemad kasutavad tegelikult sama allikat ketidossieest, kuid tõstavad esile selle teist osa. Kes seda kord aru saab, ei pea iga uue nimekirja puhul uuesti mõtlema, miks küsimused nii erinevad kõlavad — seaduslik alus on erinev, mitte vastava ettevõtte jaoks.

Kliendikontroll tuleneb Rahapesustamisest ja terrorismi rahastamisest kõneleva seadusest, mitte panga valikust

See eristus ei ole üksikpanga formaadis, vaid seaduses endas. Rahapesustamisest ja terrorismi rahastamisest kõnelev seadus kohustab panke tegema kliendikontrolli, mille püsiosadeks on küsimused identiteedi, UBO-de ja vara päritolu kohta. Kindlustaja, kes peab sama seadust rakendama, esitab sarnaseid küsimusi; kindlustaja, kes hindab peamiselt aktsepteerimisriski, küsib pigem finantsandmete kohta. Kes peale UBO-küsimuse tahab teada ka, milline tõendavaldis sellega kaasas käib, leiab selle tagasi UBO-andmed küsitluses täitmisejuures; kindlustaja konkreetse finantsküsimuse jaoks on olemas krediidikõlblikkus kindlustaja küsimusena.